Home Iindaba Amaxhoba ezikhukula zaseMnquma afumana izindlu zethutyana.

Amaxhoba ezikhukula zaseMnquma afumana izindlu zethutyana.

Kuqalwe ngentsapho eziphulukene nayo yonke ukuze zihlaliswe kumhlaba kamasipala ngesakhono sokuhlala ukuya kutsho kwiiyunithi ezingamawaka amane(400).

By Nyameka Lamani.

IiNdaba zephepha iDaily Dispatch, zidize ukuba iintsapho ezingamashumi amathathu anesibini(32) zomasipala waseMnquma zinikwe iindawo zokuhlala zethutyana emva kokutshatyalaliswa kwezindlu zazo kwizikhukula ezihlasele iindawo ezithile zeli phondo kweyeSilimela.

Le ntlekele, eyabulala abantu abalikhulu elinantathu(103), ishiye uninzi lwabahlali bengenamakhaya kwaye yabangela umonakalo omkhulu kwiziseko ezingundoqo, nto leyo eyabangela ukuba kubizwe uncedo olungxamisekileyo loncedo loluntu.

Sibeke phambili iintsapho ezingamashumi amathathu anesibini(32) eziphulukene nayo yonke into zashiywa zingenamakhaya,” utshilo uLoyiso Mpalantshane.

“Amaxhoba ebehlaliswe kwiholo yoluntu eCuba kwezi nyanga zimbini zidlulileyo kwaye liqela lokuqala elizakungena.

“Kuya kubakho izakhiwo zethutyana ezingamashumi amathandathu(60).”

Ezi zakhiwo zakhiwa kumhlaba kamasipala phakathi kweLokishi yaseMsobomvu kunye neprojekthi yezindlu zeNew Rest.

“Ezi zakhiwo zethutyana zingamashumi amathathu anesibini(32) ziyimpendulo ebalulekileyo yokuqinisekisa ukuba iintsapho ezigxothiweyo zinophahla phezu kweentloko zazo njengoko sizama ukufumana izisombululo zezindlu ezisisigxina,” utshilo uMpalantshane.

“Umasipala ubeka phambili awona makhaya asesichengeni athe aphulukana nayo yonke into ngexesha lezikhukula.

“Sichonge umhlaba ongokamasipala okwaziyo ukuhlalisa iiyunithi zethutyana eziya kutsho kumawaka amane(400).

“Abanye abaxhamli baya kungena ngokungena njengoko inkqubo iqhubeka.”

Amakhaya exeshana angaphambili axhotyiswe ngeenkonzo ezisisiseko ezifana namanzi nogutyulo.

Ahlulahlulwe, afakwe iithayile, kwaye anophahla neendonga ezigqunyiweyo, kwaye amaxhoba afumana izinto eziyimfuneko ezinjengoomatrasi kunye neemveliso zokucoca.

UMasipala weSithili sase-Amathole ngoku ukwisiza sokufakela imibhobho yamanzi, kwaye isakhiwo ngasinye siya kufumana izindlu zangasese ezihambayo zomngxuma njengelungiselelo lexeshana elifutshane.

“Iinkonzo ezininzi zamanzi nemijelo yogutyulo ziya kudityaniswa neprojekthi yophuhliso lwezindlu ekufutshane neNew Rest.”

UMpalantshane uthe ngokwesebe lokuhlaliswa koluntu, ixesha lokwakhiwa kwezindlu zethutyana lifikelela kwiinyanga ezintandathu, ngoko ke umba wokwakhiwa kwezindlu ezisisigxina uzakuxhomekeke kwizinto ezifana nohlahlo lwabiwo-mali nokuba umhlaba okhoyo.

“Silandela inkqubo yokuqinisekisa ukuba amaxhoba akabuyeli kumatyotyombe, akwithafa lezandyondyo.

“Umasipala uza kudiliza amatyotyombe asamileyo kwindawo yase Skiti aze ayivale.”

Kwakukho imvakalelo yokukhululeka kunye nemincili phakathi kwabaxhamli.

Ilungu lasekuhlaleni uLindiwe Mpeta,oneminyaka engamashumi amahlanu ananye(51), uthe: “Ndibulela kakhulu kuba sinendawo ekhuselekileyo yokuhlala, kodwa kukho abanye abasalindele uncedo.

“Sinethemba lokuba urhulumente uza kuyikhawulezisa inkqubo yokubonelela ngeendawo zokuhlala kuwo onke amaxhoba ezikhukula.”

UMpeta wayehlala ematyotyombeni iminyaka elishumi linesine(14), kunye nentombi yakhe, ngoku eneminyaka elishumi linane(14).

UNkelo Mathambo onamashumi mathandathu anambini(62) uthe unombulelo kwaye uxolile. Waphulukana nayo yonke into awayenayo ngenxa yezikhukula yaye wayenoloyiko lokuba wayeza kuhlala kwiholo yasekuhlaleni ubomi bakhe bonke.

“Ndihlala ndedwa kwaye bendingazi ukuba indoda esele ikhulile njengam ingaphatha njani kwiholo yasekuhlaleni.

“Ndibulela kakhulu kumasipala ngokwenza izinto zenzeke kum.”

UPamela Mtenjana, oneminyaka engamashumi mathathu anethoba(39), onabantwana ababini oneminyaka emithandathu nemine ubudala, uthe: “Ndandingaqhelananga nokuhlala kwiholo yasekuhlaleni yaye kwakunzima ukuqhelana noko.

“Ndiyavuya kuba mna nabantwana bam siza kuba neyethu indawo yokuhlala, nabantwana bam baza kuba nendawo ebizwa ngokuba likhaya.”

Izikhukula zenyanga yeSilimela, ezibangelwe zizikhukula zemvula, zezinye zeentlekele zendalo ezithe zathwaxa ummandla waseMnquma kule minyaka idlulileyo, nomonakalo wemizi, izikolo, iindlela kwaneziseko zoluntu eziye zafikelela kwizigidi zeerandi.

Ingxelo kaRhulumente wephondo, somhla wamashumi amathathu ananye kweyeKhala, sithe ukugqitywa kwezinye iindawo zokuhlala zethutyana kulindeleke ukuba kugqitywe kamva kweyeThupha.

Exit mobile version
Enable Notifications OK No thanks