Ukubulawa kwabantu kushiya abahlali bedidekile, abatshutshisi, amagosa ezempilo, abafundisi-ntsapho nabasebenzi bakamasipala phakathi kwabo babuleweyo.
IPhondo leMpuma Koloni mva nje lihamba phambili kwiziganeko zokubulalana ezithe zasuba inani labasebenzi bakarhulumente kule minyaka idlulileyo, oku kuphakamise inkxalabo ngokhuseleko lwabasebenzi bakarhulumente kweli phondo.
Esona siganeko sakutsha nje sibandakanya umtshutshisi osisiseko wasengcobo, owadutyulwa kuhlaselo elothusayo. Kwesinye isiganeko esihlasimlis’ umzimba, uceba kamasipala ubulewe kwiflethi yakhe, logama igosa lezempilo nomyeni walo badutyulwe kabuhlungu kwikhaya labo elikufuphi naseLusikisiki.
Kwesinye isiganeko, igosa lezempilo labulawa ngaphandle kwaseJansenville, waze utitshala wadutyulwa wabulawa esendleleni eya emsebenzini, oko kongezelela kumkhwa ophazamisayo wokuhlaselwa kweengcali ezijoliswe ekuncedeni uluntu.
EGqeberha, umtshutshisi wabulawa ngaphandle kwekhaya lakhe, kwaye kwiminyaka embalwa edlulileyo, kwabulawa umphicothi-zincwadi ngaseKidds Beach, ngaphandle kwaseMonti. Kutshanje, kwadutyulwa nomnye umsebenzi kamasipala kwindawo yaseMonti.
Olu hlaselo lubangele ukuxhalaba okukhulu malunga nobundlobongela obugqubayo kweli phondo. Njengoko amawaka amabini anamashumi amabini anesihlanu (2,025) yabasebenzi bakarhulumente ekuxelwe ukuba babulewe eMpuma Koloni, iyakhula imibuzo malunga nokuba yintoni ephembelela oku kubulawa, kwaye kungaze kuphele na.
“Ngubani oza kuthulisa isandi sompu eMpuma Koloni?” Lo mbuzo unzima ujinga emoyeni, njengoko iintsapho zililile kwaye uluntu lufuna ukuphendula. Ubundlobongela obuqhubekayo abugrogrisi nje kuphela unikezelo lweenkonzo zoluntu kodwa bukwaphelisa ukuthenjwa kumandla omthetho okukhusela abemi kunye nabasebenzi bakarhulumente ngokufanayo.
Abasemagunyeni basakhupha isicwangciso esilungelelanisiweyo sokulungisa le ngxaki. Amaqela oluntu acela ungenelelo olukhawulezileyo, echaza imeko ekhulayo yoloyiko nokungohlwaywa kwiphondo liphela.
