Home Iindaba INtshona Kapa inelona nani lisezantsi le-Ngculaza (HIV) eMzantsi Afrika.

    INtshona Kapa inelona nani lisezantsi le-Ngculaza (HIV) eMzantsi Afrika.

    IBhunga lezeNzululwazi noPhando lwezoLuntu (Human Science and Research Council) (HSRC) lithi iNtshona Koloni inelona nani lisezantsi lobukho bentsholongwane kaGawulayo elizweni ngomyinge wepesenti engu-7.4%.

    IBhunga lezeNzululwazi noPhando lwezoLuntu (Human Science and Research Council) (HSRC) lithi iNtshona Koloni inelona nani lisezantsi lobukho bentsholongwane kaGawulayo elizweni ngomyinge wepesenti engu-7.4%. Ikhuphe iziphumo ezingundoqo zoPhando lweSizwe lwesiThandathu lweNtsholongwane kaGawulayo, ukungqina, iziganeko kunye nendlela yokuziPhatha.

    Umbutho ubambe uthethathethwano eKapa ukunika ulwazi olunzulu ngeziphumo.

    Ukucacisa iinkcukacha ezithile kuphando lwalo olukhulu lweNgculaza kwiphondo ngalinye, iBhunga lisungule umboniso wendlela yeziphumo zephondo.

    Phakathi kwezinto ezifunyanisiweyo eNtshona Koloni kukuhla kwegophe lweNgculaza okunokuthi kubonise ubhubhane ozinzisayo.

    Nangona kunjalo, unyango lwe-AntiretroViral lolona luphantsi kuzwelonke kunye nomsebenzi omninzi ofunekayo ukufikelela kumazinga aphezulu kunyango.

    Ngelixa iNtshona Kapa ilelona phondo linamanqanaba asezantsi elizweni, uphando lufumanise ukuba kufuneka kunikwe ingqwalasela kukhathalelo lweNgculaza lwabantwana.

    INkokeli yobuChule be-HSRC kwezeMpilo neMpilo-ntle, uNjingalwazi Sizulu Moyo uthi, “Sigxile ngokubanzi malunga neshumi elinesihlanu (15) ukuya kumashumi amabini anesine (24) amaqela obudala kuba ngabona baqhuba usulelo olutsha elizweni ngokubanzi. Siyazi ukuba kuphakathi kweqela lobudala xa kuqalwa imisebenzi yezesondo kodwa elinye iqela leminyaka eNtshona Koloni elinokujongwa kulwazi esilubonisileyo lwezigulo zabantwana.”

    Exit mobile version
    Enable Notifications OK No thanks