Home Iindaba Izibhedlele zase-SA zikulungele ukujongana namatyala e-Ebola ukuba ithe yafika

    Izibhedlele zase-SA zikulungele ukujongana namatyala e-Ebola ukuba ithe yafika

    Isebe lezempilo lilungiselela amatyala e-Ebola ukuba angathi avele eMzantsi Afrika, nto leyo ingcali yezifo ezosulelayo uNjingalwazi Salim Abdool Karim athi “ngumcimbi wexesha nje” ukuba esi sifo asithintelwa.

    Ukuqhambuka kwesifo se-Ebola okubangelwe yintsholongwane yeBundibugyo eDemocratic Republic of the Congo (DRC) kwaye hayi e-Uganda, kuye kwasulela abantu abamalunga ne-1,600 ukuza kuthi ga ngoku kwaye ibulale abantu abangaphezu kwamakhulu amahlanu (500).

    Isebe lezempilo lixhalabile ngemiphumo yesi sifo kubemi baseMzantsi Afrika abasenokuba basebenza, bafunda, bahlala, okanye babuya kwiindawo ezichaphazelekileyo.

    Ukuqhambuka kwesifo sesinye sezona zibalulekileyo ezishicilelweyo ukuza kuthi ga ngoku. Umphathiswa wezeMpilo uAaron Motsoaledi unike iinkcukacha malunga namanyathelo athathiweyo ukulungiselela amatyala kudliwanondlebe lwakumabonwakude lwakutshanje.

    Izibhedlele ezizinikeleyo zokwamkela izigulane ze-Ebola eMzantsi Afrika zibekwe ecaleni, iikomiti ezintathu ezikhethekileyo zimiselwe kwaye i-Border Management Authority (BMA), ekwimeko entle, ixhotyiswe ngezixhobo zokuzikhusela zomntu (PPE) ukujongana nabantu abafikayo abavela kwiindawo ezichaphazelekileyo.

    “Izibhedlele zikarhulumente ezingamashumi amabini anesine (24) kunye nezilishumi elinesibini (12) ezizimeleyo zichongiwe ukuba zamkele izigulana ezirhanelwa okanye eziqinisekisiweyo ukuba zine-Ebola, kwaye zonke izibhedlele zikarhulumente ezichongiweyo ngoku zikulungele ukwamkela izigulana. Iindawo zethu zokungena zikulungele ukuvavanya abantu abangena kweli lizwe bevela kwiindawo ezichaphazelekayo ngomhlaba, umoya nolwandle,” sitshilo isithethi sesebe lezempilo uFoster Mohale kwiBusiness Day.

    “Amanyathelo okulungiselela uMzantsi Afrika agxile ekufumaneni kwangethuba, uvavanyo lomngcipheko, ukudluliselwa ngokukhuselekileyo, ukuqinisekiswa kwelebhu, ukulandelwa koqhagamshelwano kunye nokuphendula ngokukhawuleza, endaweni yokuvalelwa rhoqo kwabo bonke ababuyayo.

    “Iindawo eziphambili zokungena ezifana ne-OR Tambo International Airport zihlala ziphambili kule ndlela, kunye nezempilo yezibuko, i-BMA, isebe lezempilo likazwelonke, iNational Institute for Communicable Diseases (NICD), iiNkonzo zeLebhu yezeMpilo yeSizwe, iinkonzo zonyango olungxamisekileyo kunye nabathathi-nxaxheba beenqwelo-moya besebenzisa indlela edibeneyo esekwe kumngcipheko ukuchonga nokulawula ngokukhuselekileyo nayiphi na imeko erhanelwayo engeniswe kwamanye amazwe.”

    UMohale uthe isebe lezempilo liseke iikomiti ezintathu zokulungiselela ubhubhane, kuquka ikomiti yokulungiselela isibhedlele, iqela lolawulo lweziganeko zokujongana namatyala okwenyani kunye nekomiti yokulungiselela impilo kaxakeka.

    Ikomiti yokulungiselela isibhedlele ijonga izibhedlele kumacandelo karhulumente nawabucala kwaye ihlangana qho ngeveki ukuze ilandele ngokusesikweni iimeko kwizibhedlele ezithile. Usihlalo kunye nabasebenzi bakhe banxibelelana, kwaye baxhasa, izibhedlele yonke imihla.

    Ikomiti yokulungiselela impilo kaxakeka, xa kungekho ubhubhane wokwenyani, ikhokela kwaye iququzelela uqeqesho kunye noqheliselo lokulinganisa.

    “Isebe, lisebenzisana ne-BMA, liphucule ukulungela ngokuqinisekisa ukubonelela okwaneleyo kwe-PPE kunye nokuqinisekisa ukuthotyelwa ngokungqongqo kumanyathelo okuthintela nokulawula usulelo. Sikwajonga rhoqo uhlaziyo lweemeko kunye nophuhliso oluvela kwiWorld Health Organisation (WHO) kunye neengcali zempilo zesizwe,” utshilo uMohale.

    UAbdool Karim, ongusihlalo weqela leengcebiso kwiZiko laseAfrika loLawulo lweZifo kunye nokuThintela, kutshanje uxelele iBusiness Day ukuba inyani yokuba bekungekabikho matyala e-Ebola eMzantsi Afrika – ingakumbi kuba bekukho iinqwelomoya zemihla ngemihla ezivela eDRC – yayiyindlela yokubonakalisa umsebenzi owenziwayo ukugcina i-Ebola ikhuselekile.

    UKarim uthe ngoLwesithathu ukuba kwinto ayifumene kwizimvo zikamabonwakude zomphathiswa, amalungiselelo esebe lezempilo ayenezinto ezibalulekileyo ezifunekayo, kubandakanya ukuhlolwa kwabahambi kwiinqwelomoya ezivela eDRC.

    Isebe sele lineenkqubo zokulandelela abantu abadibana nabo xa umntu echongiwe ene-Ebola. Oku kwenziwe, umzekelo, yi-hantavirus yakutshanje.

    Okwakufuneka kwiimeko ze-Ebola, wongeze ngelithi, yayikukuhlukaniswa okungqongqo kunye neemfuno ze-PPE.

    I-NICD icele abasebenzi bezempilo ukuba bahlale bephaphile kwaye “bagcine uluhlu oluphezulu lokurhanelwa kubantu abanesifo somkhuhlane kunye nembali yokuhamba kutshanje kwiindawo ezichaphazelekayo eDRC nase-Uganda”.

    Ugqirha waseFransi osandul’ Ubuyele eFransi evela kwimishini yokunceda abantu eDRC wafunyaniswa ene-Ebola waza wabekwa yedwa, apho iingcali zempilo zilandelela abantu abathe badibana nabo.

    Exit mobile version
    Enable Notifications OK No thanks