Unobhala-jikelele we-ANC uFikile Mbalula ubize intlanganiso engxamisekileyo yekomiti elawulayo yesizwe (i-NEC) eKapa ngoLwesibini ebusuku njengoko iqela elilawulayo lijongene nemiphumo yezopolitiko yesigwebo seNkundla yoMgaqo-siseko seveki ephelileyo malunga nesuganeko sakuPhala Phala – kunye nekamva lezopolitiko likaMongameli uCyril Ramaphosa.
Kwimemo ethunyelwe kumalungu e-NEC, uMbalula uthe intlanganiso ekhethekileyo iza kugxila kwisigqibo senkundla ephakamileyo, esivuselele inkqubo yokugxothwa kukaRamaphosa ebambekile.
“Oku kukumema kwintlanganiso ekhethekileyo ye-NEC eza kubanjwa ngoLwesibini … ukuze kubekho inkcazo-ntetho ngamagosa kazwelonke, emva kwesigwebo senkundla yoMgaqo-siseko malunga nomcimbi wakuPhala Phala,” ubhale watsho uMbalula.
Uthe injongo iza kusasazwa kamva, egxininisa ukuba kunyanzelekile njengoko i-NEC kulindeleke ukuba ifumane oko akuchaze njenge-“nkcazo-ntetho ecwangcisiweyo” evela kubaphathi abaphezulu be-ANC.
I-TimesLIVE ithe iyaqonda ukuba amagosa aphezulu e-ANC ayekwiingxoxo ezinde ngoMvulo umhla weshilumi elinanye (11) kusasa njengoko iqela lizama ukucwangcisa inyathelo lalo elilandelayo. Isithethi seNdlu yoWiso-mthetho yeSizwe uThoko Didiza kunye nosompempe oyintloko we-ANC uMdumiseni Ntuli nabo bebeyinxalenye yengxoxo.
Abasebenzi abaphezulu be-ANC bathi iqela lichithe uninzi lwempelaveki libonisana neengcali zomthetho malunga nendlela yokulawula ingxaki yezopolitiko kunye nomgaqo-siseko ebangelwe sisigwebo.
Abasebenzi abangaphakathi be-ANC bathi enye indlela ngoku eqwalaselwayo kukuba uRamaphosa athathe ingxelo yephaneli ukuba ihlolwe
Phakathi kwabo baqondakala ukuba bacebisa i-ANC ligqwetha eliphezulu uTembeka Ngcukaitobi, ngelixa uDidiza efune ngokwahlukileyo isikhokelo kubacebisi bezomthetho bepalamente malunga nendlela ikomiti yokuxosha – eyokuqala yohlobo lwayo eMzantsi Afrika yentando yesininzi – enokuthi imiswe ngayo.
Isigwebo esibalulekileyo sangoLwesihlanu sichaphazele kakhulu uRamaphosa kunye ne-ANC. INkundla yoMgaqo-siseko ifumanise ukuba umthetho 129(i)(b) wemithetho yeNdlu yoWiso-mthetho yeSizwe awuhambelani nomgaqo-siseko kwaye awusebenzi, ngelixa ikwabeka ecaleni ivoti yepalamente yomhla weshumi elinesithatgu (13) kweyoMnga ka-2022 eyathintela isindululo sephaneli ezimeleyo yePhala Phala sophando olupheleleyo lokuxosha.
Inkundla igwebe ukuba inkqubo yokugxothwa kwepalamente ayiphumelelanga kumgaqo-siseko kuba amalungu epalamente avunyelwe ukubulala iinkqubo nokuba iphaneli ezimeleyo ifumene ubungqina obaneleyo bokuba umongameli usenokuba wenze ukwaphulwa okukhulu okufuna uphando olongezelelekileyo.
Kwisigqibo esinefuthe elikhulu kwezopolitiko, inkundla yasusa igunya lepalamente lokumisa iinkqubo zokugxothwa kwepalamente ngelo xesha.
Kulindelwe ukuba kulungiswe imithetho yepalamente, inkundla yayalela ukuba apho iphaneli ezimeleyo ifumana ubungqina obaneleyo, lo mba “kufuneka uthunyelwe” kwikomiti yokugxothwa ukuze kwenziwe uphando olupheleleyo.
Abahlali be-ANC bathi enye indlela ngoku eqwalaselwayo kukuba uRamaphosa athathe ingxelo yephaneli ukuze ihlolwe.
Umongameli wayekhe wajongana nomngeni wezomthetho kwiziphumo zephaneli ezimeleyo kodwa wayishiya le nkqubo emva kokuba abacebisi bephikisana ngokuba ayizange iphumelele emva kokuphumelela kwepalamente ye-ANC ngoDisemba ka-2022 – into eyenzekileyo ngoku ityhileke kakhulu.
Imithombo yeqela ikwatyhile ukuba i-ANC icinga ngokunyanzela imiqathango yokubhekisa engaphantsi kwemithetho yekomiti yokugxothwa, inyathelo elinokubangela ukuchasana okukhulu kumaqela aphikisayo azimisele ukunyanzela uphando olupheleleyo.
I-TimesLIVE
