Home Iindaba UMphuli-mthetho ophindayo ugwetywe ubomi entolongweni.

UMphuli-mthetho ophindayo ugwetywe ubomi entolongweni.

INkundla yeSithili sasePort Alfred imgwebe ubomi ejele u-Odwa Matima (34) ngokudlwengula kunye nenyanga ezintandathu ngobusela.

Umfanekiso: Izibopha zandla.

By Asipile Kitchen.

INkundla yeSithili sasePort Alfred imgwebe ubomi ejele u-Odwa Matima (34) ngokudlwengula kunye nenyanga ezintandathu ngobusela.

La matyala enzeke kweyoMqungu ngo-2022 kwilokishi yaseNemato, eCawa, apho uMatima waxhaphaza ngokwesondo intwazana eneminyaka elishumi elinesine waze wayibela neselula.

Ngobusuku besiganeko ixhoba eliselula belityelele umzi osebumelwaneni likhatshwa lixhegwazana elidala kunye nesoka lalo.

Emva kokuba esi sibini siye kulala, ixhoba laphuma phandle liyosebenzisa indlu yangasese. UMatima, owafika kungekudala , wamlandela. Wamfumana ehlise ibhulukhwe, wamvala umlomo ngenkani, wamdlwengula. Emva kokuva ucango luvuleka kufutshane, wabaleka, ethatha iselula yexhoba.

Ixhoba labaleka lagoduka laya kuxelela umakhulu walo nesehlo, nothe walumkisa abasemagunyeni. UMatima, nowaziwayo kulo mmandla, wabanjwa ngosuku olulandelayo emva kokuba amapolisa emkhangele kwindawo hlala kuyo aze afumana iselula ebibiwe.

Umtshutshisi wenkundla yengingqi uThando Feni umemelele inkundla ukuba iwise isigwebo sobomi, esithi eli tyala likhulu kakhulu kuba lijolise kumntwana osesichengeni. Uyibethelele inkalipho yexhoba ekunikeni ubungqina, encediswa ngunozakuzaku uThobeka Boya, watsho ebalula unobangela wokuba uMatina ebengaphandle ngebheyile ngenxa yelinye ityala lokudlwengula ngexesha lolwaphulo-mthetho.

Eli tyala langaphambili libangele ukuba agwetywe iminyaka elishumi ngeyeSilimela ka-2022. Ebonisa ukungazisoli, umtyholwa uzikhabile ezi zityholo, ebonisa ukuba umntwana nguye ofune ukulala. Inguqulelo yakhe, eyayizaliswe kukuziphikisa, yakhatywa yinkundla. Ukuzithethela kwakhe kwazama ukutyhola kunye nokujongela phantsi ubungqina bexhoba, okwathi endaweni yoko kwafunyaniswa buthembekile kwaye bungaguquguquki.

Inkundla yayalela ukuba igama likaMatina lifakwe kwiRejista yeSizwe yabaPhuli-mthetho ngokweSondo kwaye ibhengeze ukuba akafanelekanga ukuba abenompu. Inkundla yaphinda yagxininisa ipateni yokungakhathalelwa komtyholo kumthetho nokhuseleko lwabasetyhini, ingakumbi abo benza eli tyala ngelixa sele bengaphandle ngebheyile ngenxa yolwaphulo-mthetho olufanayo.

Esamkela esi sigwebo, uSekela Mlawuli wezoTshutshiso eMpuma Kapa (DPP), uMnu Barry Madolo, uncome ubugorha bexhoba kunye nomsebenzi weqela lezotshutshiso:

“Siyalincoma ixhoba ngamandla alo kunye noluntu ngokuxhasa ukulandelwa kobulungisa. Esi siphumo sibonisa inkqubo yobulungisa ukunganyamezeli ubundlobongela obusekwe kwisini kwaye siqinisekisa ukuzinikela kwethu ekukhuseleni abantwana,” itshilo iDPP.

UGunyaziso loTshutshiso lweSizwe (NPA) libongoza uluntu ukuba luxele zonke iintlobo zobundlobongela obuphathelele kwezesondo kwaye liqinisekisa ukuzinikela kwalo ekulandeleni ubulungisa kumaxhoba.

Exit mobile version
Enable Notifications OK No thanks