Home Ulwaphulo-Mthetho Mhlawumbi uFNB kufuneka ahlawuliswe ngokuvumela ndikhuphe imali engekho mthethweni, utshilo uMatlala.

Mhlawumbi uFNB kufuneka ahlawuliswe ngokuvumela ndikhuphe imali engekho mthethweni, utshilo uMatlala.

By Sophumelela Singqota

Kubungqina obubi phambi kweKomiti ye-Ad Hoc ephanda urhwaphilizo kwii-arhente zogcino-mthetho eMzantsi Afrika, umrhanelwa wokubulala uVusimuzi ‘Cat’ Matlala wenze amabango aphuphumayo ebandakanya kungekuphela nje oosopolitiki abaphezulu kodwa namaziko emali.

UMatlala uxelele le komiti ukuba iFirst National Bank (FNB) kufuneka ithathelwe ingqalelo kwaye ibekwe ityala lokurhwaphiliza imali ngokungekho mthethweni emva kokuvumela udade wabo ukuba akhuphe iR300,000 – imali ekutyholwa ukuba yasetyenziswa ukunyoba owayesakuba nguMphathiswa wamaPolisa uBheki Cele.

Ecinezelwe liLungu lePalamente le-ANC uThokozile Sokhanyile ukuba oku kuthetha ukuthutyeleziswa kwemali na, xa sijongwe esisixa sikhulu semali esibandakanyekayo, uMatlala uphendule kabukhali.

“Ukuba kukusebenzisa imali ngokungekho mthethweni, kwakutheni ukuze uFNB asivumele ukuba siyitsale le mali?

“Ndathumela udadewethu ukuba ayokutsala imali egameni lam, emva koko ndaya ebhankini ndiyokuyithatha kudade wethu ndaza ndagoduka nemali ekwibhegi yakwaWoolworths ukuya kwindlu yam yokulala,” utshilo uMatlala ngethuba lokuchotshelwa kwetyala ngoLwesine.

Ubungqina bakhe bugxile kwizityholo zokuba uCele wafuna isinyobo se-R1-million, nalapho uMatlala wavuma ukuba uhlawule iR500,000 kuphela kwiimali ezimbini zeerandi ezingama-300 000 kunye neR200,000 eyayifihlwe kwiingxowa zikaWoolworths.

NgoLwesithathu, uMatlala unike ubungqina ngendlela owayesakuba nguMphathiswa wamapolisa uBheki Cele owangenelela ukunqanda ugqogqo olunobundlongondlongo kunye nokungcungcuthekiswa kwamapolisa oMzantsi Afrika (SAPS) awayejolise kuye ngasekupheleni kuka-2024 ngokugqogqa indawo awayehlala kuyo eWaterkloof Ridge kweyoMnga ka-2024.

Udize ukuba amapolisa azigqubuthele ubuso agaleleka kwikhaya lakhe ngentsasa ye-12 kweyoMnga, eyalela usapho lwakhe – kuquka nabantwana bakhe abane – ukuba balale phantsi.

Oku kuyangqubana nokwala kukaCele ukuba akabandakanyekanga okanye ukunxulumana noMatlala.

UMatlala, novalelwe kwiziko lezoluleko iKgosi Mampuru ukusukela oko wabanjwa ngenyanga kaTshazimpuzi, ujongene nothotho lwamatyala anzima aquka iyelenqe lokubulala kwanamalinge okubamba amagosa aphezulu asebupoliseni.

Ubungqina bakhe busikhanyisela ngeqhina elinokubakho phakathi koozwilakhe bezopolitiko namaqela olwaphulo-mthetho.

Esongeza ukuqina kwezi zityholo, uMatlala udize ukuba uCele wayesoloko etyelela kwaye ehlala kwindlu yakhe yokuhombisa iMenlyn ixesha elide. Olu nxulumano olusondeleyo luphakamisa imibuzo malunga nobunzulu bobudlelwane babo.

Ubungqina bukaMatlala yinxalenye ebalulekileyo yorhwaphilizo olukhulayo, olunokuthi lubhentsise ukuzibandakanya kwamagosa aphezulu ekukhuseleni amashishini olwaphulo-mthetho.

Njengoko iKomiti ye-Ad Hoc iqhubeka nophando lwayo, isizwe silindele ngomdla ukucaca malunga nekamva lamaziko aphathiswe ukugcina umthetho nobulungisa phakathi kwelifu lezityholo zorhwaphilizo.

Exit mobile version
Enable Notifications OK No thanks