Iingxelo ziduza ukuba amawaka abantu bamanye amazwe bashiye uMzantsi Afrika kwiintsuku zamva nje emva kokwanda kwemisebenzi yokulwa nokufuduka okungekho mthethweni kunye noxinzelelo olukhulayo oluvela kwimingcelele ekhokelwa luluntu kwiindawo ezahlukeneyo zelizwe.
Ukusuka okuxeliweyo kuza emva kokuba imisebenzi yokuqinisekisa umthetho iqinisiwe ijolise kubafuduki abangenazo iimpepha, kunye nemiboniso yamaqela oluntu efuna ukunyanzeliswa okungqongqo kwemithetho yokufuduka.
Ngokwamanani akhutshwe ngabasemagunyeni kumazwe angabamelwane, abantu baseMalawi abangaphezu kwewaka (1,000) sele bebuyiselwe kwilizwe labo, kunye neebhasi ezongezelelweyo ezilindeleke ukuba zithuthe abantu abaninzi ababuyayo. IZimbabwe neMozambique nazo zibike ukuba abanye babemi bazo babuyela emakhaya, nangona amanani apheleleyo engingqi esadityaniswa.
Urhulumente waseMzantsi Afrika uqhubekile nokuba imisebenzi yakhe ijolise ekuqinisekiseni imithetho yokufuduka kwaye ayijoliswanga kubuhlanga obuthile. Amagosa akwakhuthaze uluntu ukuba luvumele iiarhente zokuqinisekisa umthetho ukuba ziqhube uxanduva lwazo ngaphakathi kwesakhelo somthetho.
Ngeli xesha, imibutho yoncedo icele ukukhuselwa kwabantu abasengozini ngexesha lemisebenzi eqhubekayo, igxininisa ukuba wonke umntu, nokuba imeko yokufuduka injani, kufuneka aphathwe ngesidima nentlonipho.
Nangona iingxelo zibonisa ukuba amawaka abantu bamanye amazwe baye bashiya uMzantsi Afrika ukusukela oko kwaqaliswa imisebenzi eqinileyo, akukho nani lisemthethweni liqinisekisiweyo eliqinisekisa ukuba bangaphi abantu abaye bashiya. Amanani ayaqhubeka nokutshintsha njengoko imizamo yokubuyisela abantu kwilizwe labo kunye nokubuyela kwabo ngokuzithandela iqhubeka.
Abasemagunyeni eMzantsi Afrika nakwamanye amazwe akufutshane kulindeleke ukuba banikezele ngohlaziyo olongezelelekileyo njengoko ulwazi oluqinisekisiweyo lufumaneka.
