UMongameli uCyril Ramaphosa ugxeke uqhankqalazo yakutshanje enobundlobongela kunye nohlaselo lolwaphulo-mthetho olujolise kubemi bamanye amazwe kwiindawo ezithile zaseMzantsi Afrika, esithi izenzo ezinjalo azimeli ixabiso labemi baseMzantsi Afrika okanye umgaqo-nkqubo karhulumente.
Kwingxelo kawonke-wonke eyabiwe kumaqonga onxibelelwano yoluntu, uRamaphosa uthe uMzantsi Afrika usazimisele ukukhusela ababaleki kunye nabafuduki ababaleka iingxabano, imfazwe kunye nentshutshiso. Ugxininise ukuba ababaleki kweli lizwe bavunyelwe ukuhlala phakathi koluntu, bathathe inxaxheba kuqoqosho kwaye bafumane iinkonzo ezibalulekileyo ezifana nokhathalelo lwempilo kunye nemfundo.
Umongameli ukwagxininise indima yoMzantsi Afrika ekukhuthazeni ukuhlanganiswa kwe-Afrika kunye nobumbano, eqaphela ukuba izigidi zeendwendwe ezivela kulo lonke ilizwekazi ziye zaya kweli lizwe kunyaka ophelileyo. Uthe uMzantsi Afrika uyaqhubeka nokutyala imali kubudlelwane bezemfundo, inkcubeko kunye nemibutho kunye nezinye izizwe zase-Afrika.
URamaphosa ulumkisile ukuba izenzo zolwaphulo-mthetho ezizimeleyo akufuneki ziphazamise ukuzibophelela kwelizwe kumanyano kunye nentsebenziswano yase-Afrika. Uvumile ukuba ukufuduka okungabhalwanga phantsi kusaqhubeka kungumngeni ojongene namazwe amaninzi kwihlabathi liphela, ecela intsebenziswano kunye nokuqondana phakathi kwezizwe.
Uqhube wathi uMzantsi Afrika uza kuqhubeka nokuqinisekisa imithetho yokufuduka, ukukhusela imida yawo kunye nokulawula ukufuduka ngelixa egatya ucalucalulo lwabemi bamanye amazwe, ukunganyamezelani kunye nobundlobongela.
“Wonke umntu eMzantsi Afrika ubotshelelwe yimithetho efanayo kwaye sizimisele ukuqinisekisa ukuba iyahlonitshwa kwaye iyaxhaswa ngabemi kunye nabantu bamanye amazwe ngokufanayo,” utshilo uRamaphosa.

