UMphathiswa kwi-Ofisi kaMongameli uKhumbudzo Ntshavheni ugxininise ukuba urhulumente waseMzantsi Afrika ufuna ukuqinisa indlela enikwa ngayo imeko yokuba yimbacu.
Ethetha ngexesha lentlanganiso nabezindaba ngoLwesine, umhla wesibini (2) kuTshazimpunzi, uNtshavheni uchaze izigqibo zamva nje zeKhabhinethi, kubandakanya nokuvunywa kwephepha elimhlophe elihlaziyiweyo malunga noBuzwe, ukuFuduka kunye noKhuseleko lweeMbacu (i-CIRP).
Iphepha elimhlophe eliyilwayo libonisa utshintsho olukhulu kwinkqubo yokufuduka kunye nobuzwe baseMzantsi Afrika.
Ukanti lenkqubo yapapashwa okokuqala ngenyanga YoMnga ka-2025 liSebe leMicimbi yaseKhaya, le nkqubo ikwacebisa ukuhlanganiswa kwemithetho emithathu ephambili – uMthetho woBuzwe, uMthetho wokuFuduka kunye noMthetho weeMbacu – kwisakhelo esinye.
Ngokorhulumente, injongo kukuphelisa ukungangqinelani kwimithetho ekhoyo ngelixa kuhlaziywa inkqubo.
Utshintsho olucetywayo luquka ukubandakanya iingcebiso zokuguqulwa kwe-visa ezivela kwi-Operation Vulindlela, ukuphucula ukuphunyezwa komgaqo-nkqubo, kunye nokukhawulezisa utshintsho lwedijithali kwiinkqubo zokufuduka.
Kananjalo le nkqubo ikwazisa neendlela zokulungelelanisa ukufuduka kunye nezinto eziza kuqala kukhuseleko lwezoqoqosho kunye nolwesizwe.
Phakathi kwezi kukho ulungiselelo lokuba amasebe agcinele amacandelo athile oqoqosho abemi baseMzantsi Afrika, ngelixa esaqonda amalungelo abantu abafuna indawo yokukhusela ukuba basebenze baze bazixhase.
Elinye icala lephepha elimhlophe ngumgaqo-siseko “welizwe lokuqala lokhuseleko”, ogxininisa ukuba abantu ababaleka ingxabano kufuneka bafune indawo yokukholela kwilizwe elikufutshane elikhuselekileyo.
UNtshavheni uchaze ukuba indlela yelizwe yahlukile kumazwe aqhuba iinkampu zeeMbacu.
“Uya kukhumbula ukuba uMzantsi Afrika awuboneleli ngeenkampu zeeMbacu,” utshilo umphathiswa.
Ugxininise ukuba iimMbacu kunye nabafuna indawo yokukhosela eMzantsi Afrika endaweni yoko bahlanganiswe kuluntu kwaye bavunyelwe ukusebenza – ukuba babhalwe ngokufanelekileyo.
“Umgaqo-siseko welizwe lokuqala lokhuseleko ukhokelwa yi-UN. Ithi kwiimeko zengxabano, abantu bavunyelwe ukushiya amazwe abo baye kwilizwe elilandelayo apho kungekho ngxabano, apho banokunikwa khona isimo sokuba ngababaleki kunye nokukhuselwa.
“Nokuba bafika bengenabungqina bokuzazisa, kufuneka babhaliswe, bafumane indawo yokuhlala, kwaye banikwe inqanaba elithile lokuqatshelwa.
“Kutheni? Kuba ngamanye amaxesha kufuneka babaleke xa kukho uhlaselo bengenanto ngaphandle kweempahla ezingasemva – kwaye oko kubalulekile,” uNtshavheni uxelele iintatheli.
UNtshavheni ucebise ukuba indawo yaseMzantsi Afrika ithetha ukuba ayiyindawo ephambili yabantu ababaleka kwiindawo zemfazwe eziqhubekayo.
“Akukho mfazwe eBotswana. Akukho mfazwe eLesotho. Akukho mfazwe eZimbabwe. Akukho mfazwe eNamibia.
“Akukho mfazwe eMozambique. Nokuba ungaya phambili kancinci, akukho mfazwe eZambia. Akukho mfazwe eMalawi.”
Wongeze wathi abantu abafudukelwe ziingxabano, njengabo baseSudan, bakhuthazwa ukuba bafune indawo yokhuseleko kumazwe angabamelwane kunokuba bahambe imigama emide.
“Asinazo izinto esizibiza ngokuba ziimbacu zezopolitiko.
“Ke, iphepha elimhlophe lijolise ekuqinisekiseni ukuba silawula loo lungiselelo lokuba ngubani oza kwamkelwa njengeMbacu apha.”
Nangona kunjalo, umphathiswa uvumile ukuba uMzantsi Afrika ngaphambili wenze okwahlukileyo ngenxa yezizathu zobuntu – ingakumbi ngexesha lengxaki yezoqoqosho eZimbabwe.
“Uya kukhumbula xa iZimbabwe yayineengxaki zoqoqosho kunye nexesha lembalela ende, samkela abantu njengeeMbacu kwezoqoqosho ngexesha esazisa imvume ekhethekileyo yaseZimbabwe.
“Sabamkela kuba akunabuntu ukuhlala kwilizwe lakho kwaye uvumele abamelwane bakho bafe xa unako ukunceda.
“Kodwa umbuzo esinawo kukuba ingaba imeko yezoqoqosho isafuna abafuduki kwezoqoqosho kweli lizwe? Ngoko ke iphepha elimhlophe lijongana nezo ngxaki.
“Andifuni ukuthi ngubani ongafanelekiyo ukuba lapha ngenxa yaloo nkcazo, kuba uthi uMphathiswa uNtshavheni uhlasela eli qela, elo qela, kwaye ke ndiza kutyholwa ngokuchasa abantu basemzini.”

