By Asipile Kitchen.
INkundla yeNgingqi yaKwaMaqoma imgwebe iminyaka elishumi eseluvalelweni uNkosiphendule Ngqoba (31) ngokuzama ukubulala uNomawethu Phatikhala (34). Esi sehlo sobundlobongela senzeka ngomhla wesithandathu (16) kweyoMqungu 2024, kwisitalato iGoma-goma, eMaqoma.
Ngemini yohlaselo, uNgqoba waphikisana noPhatikhala emva kokuva ukuba uthengisa iitekki nekepisi edolophini awayesithi zifana nempahla yakhe elahlekileyo. Xa ephika ukuzazi ezi zinto, uNgqoba wabandlongondlongo. Wakhupha imela kwingxowa yesilingi waza wamhlaba esiswini. Xa ezama ukubaleka, wamleqa. Wathi akukhubeka wawa, wambamba waphinda wamhlaba phakathi kwamagxa.
Nangona onzakele kakhulu, kuquka nenxeba lokuhlatywa elishiye amathumbu akhe ngaphandle, uPhatikhala ukwazile ukubalekela kwindlu ekufutshane. Abasetyhini ababini bangenelela banqanda uNgqoba ekuqhubekeni nohlaselo. Ixhoba laze laphulukana nengqondo labalekiselwa kwisibhedlele saseFort Beaufort, emva koko ladluliselwa kwisibhedlele saseFrere eMonti ukuze lifumane ukhathalelo olukhethekileyo.
Wahlaliswa esibhedlele iiveki ezimbini phambi kokuthunyelwa kwisibhedlele saseFort Beaufort kwaye emva koko wakhululwa. UNgqoba wabanjwa ngomhla wamashumi amabini (20) kweyoMqungu 2024.
Ekuphikiseni isigwebo esifanelekileyo, uMtshutshisi weNkundla yeNgingqi uThanduxolo Maxhaulana uxelele inkundla ukuba luhlaselo olukhohlakeleyo kwaye lubonakalisa injongo ecacileyo yokubulala. Umtshutshisi ukhokele ubungqina obuvela kummangali kunye nengqina eliziboneleyo kwaye wangenisa ingxelo yezonyango i-J88 eqinisekisa ubungakanani bomonzakalo wakhe. UMaxhaulana ukwadize ukuba ummangali, ngethuba kuthethwa ityala, wacela umbuso ukuba ulirhoxise ityala emva kokuba ummangalelwa emhlawule iR1500. UPhatikhala wacacisa ukuba wayamkela imali ngenxa yeemeko zoqoqosho ezilusizi. Ngoko ke, uRhulumente akazange avume ukurhoxisa ityala, eqinisekisa umsebenzi wakhe wokuphumeza okusesikweni.
UNgqoba waliphika ityala. Ekuzithetheleleni kwakhe, uvumile ukuba uye wadibana nexhoba kwaye walingxolisa walileqa de lawa kodwa wakhanyela ukuba ulihlabile. Wabanga ukuba wonzakele ekuweni kwaye wamshukumisa nje ngaphambi kokuba ahambe. Inkundla yayikhaba inguqulelo yakhe. Ummangali ungqinile ukuba ukuhlatywa kwakhe kumshiye nomonakalo osisigxina emzimbeni. Kungoku uyasokola ukuhlala phantsi ixesha elide, ukwenza imisebenzi yasendlini okanye ukubuyela emsebenzini wakhe wasefama wamaxesha onyaka ongoyena mthombo wakhe womvuzo.
Ukwamkela esi sigwebo, uMlawuli woTshutshiso lwaseMpuma Koloni, uMnumzana Barry Madolo uthe, “Eli tyala ligxininisa ukuzinikela kwethu ekukhuseleni amaxhoba asesichengeni, ngakumbi kwimiba yobundlobongela obusekelwe kwisini. Ukuphelelwa yimali kwexhoba akufuneki kusetyenziswe njengendlela yokuphepha ubulungisa. Siyalincoma iqela labatshutshisi ngokuma, liqine kwaye liqinisekise ukuba liyaphendula.”
IGunyabantu lezoTshutshiso leSizwe lihlala lizinzile kuthumo lwalo lokutshutshisa izenzo zolwaphulo-mthetho ezimandundu ngaphandle koloyiko, umkhethe, okanye ukucalula nokugcina imfezeko yenkqubo yobulungisa.