UMongameli uCyril Ramaphosa, okokuqala, uthethe esidlangalaleni ngesigunyaziso sokubanjwa kwenkokheli ye-Economic Freedom Fighters uJulius Malema lilizwe iUnited Kingdom, into ethe yabangela ukothuka kwezopolitiko eMzantsi Afrika.
Ethetha kwiZakhiwo zeNdibaniso ePitoli ngethuba ebebambene noonondaba kunye nezitatanyiswa ze-European Union ezityeleleyo, uRamaphosa uqinisekise ukuba i-ofisi yakhe ifumene unxibelelwano olusesikweni kwiSebe lezoBudlelwane baMazwe ngaMazwe neNtsebenziswano (DIRCO) kunye neNkonzo yamaPolisa oMzantsi Afrika (SAPS) malunga nesicelo somthetho sase-UK.
> “Sinolwazi ngesigunyaziso sokubanjwa kukaMnu. Julius Malema ngabasemagunyeni baseBritane,” utshilo uRamaphosa. “Njengedemokhrasi yomgaqo-siseko elawulwa ngumthetho, uMzantsi Afrika uya kulandela amajelo afanelekileyo omthetho nozakuzo. Akukho mntu ungaphezulu komthetho, hayi eMzantsi Afrika, kwaye naphesheya ngokuqinisekileyo.”
Le ngxelo iphawula uRamaphosa ethetha okokuqala eluntwini ukusukela oko kwavela iingxelo kwiveki ephelileyo zokuba isigunyaziso esivaliweyo sikhutshwe yiNkundla kaMantyi yase-UK. Isigunyaziso sinxulumene nesityholo sokurhwaphiliza imali kunye nophando lolwaphulo-mthetho olulungelelanisiweyo lwezemali olubandakanya inkampani yamaqokobhe ebhaliswe eBritani, i-Rutherford Consulting Ltd, ifemu ekuxelwe ukuba yayanyaniswa neqela lezopolitiko laseAfrika.
Abatshutshisi baseBritani bathi uMalema waxhamla esazi okanye ngokungathanga ngqo kwimali engaphezulu kwe-£4.2 yezigidi zeerandi (emalunga ne-R100 lezigidi) ezithe zangena kwiiakhawunti ezikude nonxweme ezinxulumene nenkampani. Utshintshiselwano, oluphawulwe yi-Arhente yeSizwe yoLwaphulo-mthetho yase-UK (NCA) kunye ne-Interpol, kutyholwa ukuba yenzeke phakathi kuka-2020 no-2023 kwaye yaguqulwa njengeentlawulo “zamanyathelo okuhlaziya umhlaba we-Pan-Afrika.”
Nangona kunjalo, abaphandi baseBritane bathi la manyathelo akazange abekho. Endaweni yoko, batyhola ukuba imali ifakwe kwingxowa yedijithali efihliweyo, iipropathi zodidi oluphezulu, kunye nabagcini bomthetho eYurophu.
UMalema uzikhabile ezi zityholo, esithi izenzo zase-UK “kukuziphindezela ngobukoloniyali okufihlwe njengenkqubo efanelekileyo.”
Ngelixa lokungavisisani kwezopolitiko, uRamaphosa uzame ukuthetha ngelizwi lozakuzo ngelixa egxininisa umthetho.
“Asiyi kuzikhulula kwangaphambili iinkqubo zomthetho okanye siphazamise ulongamo lweminye imimandla,” utshilo uMongameli. “UMzantsi Afrika unezivumelwano kunye nezicwangciso zentsebenziswano ne-United Kingdom.
“UMnu. Malema, njengaye nawuphi na ummi, unelungelo lokucingelwa ukuba umsulwa de kube kungqinwe ngolunye uhlobo.
Amagqabaza kaMongameli afika phakathi koxinzelelo olukhulayo lwangaphakathi nolwamazwe ngamazwe. Abangaphakathi kwezopolitiko bathi uRamaphosa ebejongene neminxeba ekhulayo yokuthetha, ngakumbi emva kokuba iOfisi yezaNgaphandle yase-UK ibizele uMkomishinala oPhakamileyo waseMzantsi Afrika eLondon ekuqaleni kwale veki ukuze abonisane ngokukhawuleza. Kuthiwa iBritani yafuna “intsebenziswano elubala” phantsi kweSivumelwano SokuXhobisa Ngowama-2003 phakathi kwala mazwe mabini.
Ngenkxaso ephantsi ye-EFF esele ihlanganisene kwinto abayichaza njengohlaselo oluqhutywa yipolitiki kwinkokheli yabo, intetho kaRamaphosa ebhalwe ngocoselelo ibonakala ijolise ekugcineni ulungelelwano phakathi kolongamo, ubulungisa kunye nozakuzo.
Ingxwabangxwaba yezomthetho nezopolitiko eqhubekayo kungenzeka ukuba inyuke kwezi veki zizayo njengoko omabini la mazwe ejongana nobunzima obusemthethweni kunye nokuwa kwezopolitiko kweli tyala liphezulu.

