By Asipile Kitchen.
ISebe lezoTshutshiso labuCala kwiAfriForum liceba ukubeka izityholo ngakubantu abatyhola inqununu yaseBergview College uJaco Pieterse nomgcini wesikolo ngokudlwengula intwazana eneminyaka esixhenxe eyaziwa ngelikaCwecwe.
Oku kusemva kokuba iGunyabantu lezoTshutshiso (NPA) lirhoxise ityala.
Aba bantu baquka uNobhala-Jikelele weANC uFikile Mbalula, iNkokeli yeEFF uJulius Malema kunye noMphathiswa wezeMfundo eMpuma Kapa uFundile Gade.
I-NPA ithe abukho ubungqina obaneleyo bokuxhasa ukutshutshiswa okuyimpumelelo kwityala ngenxa yokungabikho kobungqina obubambekayo bodlwengulo okanye uhlaselo ngokwesondo emva kodliwano-ndlebe kunye noviwo lwentombazana encinci.
ICandelo leAfriForum lisamkele isigqibo seNPA kodwa linyanzelisa ukuba iNPA namapolisa anike ingcaciso ecacileyo ngokurhoxisa eli tyala ukuze kupheliswe izityholo ezingeyonyani ebebekwa zona inqununu nomgcini wesikolo.
“Kuyakhathaza kakhulu ukuba ngoku kuqinisekisiwe ukuba i-SAPS ne-NPA bebenolwazi ngobungqina, okanye ukungabikho kwabo, kwidokethi letyala kweyeNkanga 2024. Oku kucebisa ukuba ukuqokelelwa okulandelayo kweesampulu zebucala kusetyenziswe kakubi kwenkqubo,” sitshilo isithethi seli candelo uBarry Bateman.
INqununu yeSikolo emele iCandelo, igxekiwe ngokwala ukungenisa iisampuli zeDNA emapoliseni njengomnye wabarhanelwa. UMbalula ngomnye wabantu ababetyhola iAfriForum ngokukhusela umrhanelwa wodlwengulo.
IYunithi ikholelwa ukuba abasemagunyeni bavumele ukungenelela kwangaphandle kuphando, kunokuba bakhokelwe bubungqina kuphela.
“Uvavanyo lwethu lwezibakala lubonisa ukuba sesona sizathu sivakalayo sokuba abasemagunyeni bazivumele ukuba boyikiswe ngamajoni angenamagama nangenalwazi ukuba aqhube uphando ngetyala, nangona kungekho bungqina bubambekayo bodlwengulo okanye uhlaselo ngokwesondo olubandakanyiweyo kwidokethi emva kokuvavanywa kwexhoba. Oku kukhokelele ekubeni kugwetywe abantu abamsulwa enkundleni ngokwezimvo zoluntu,” utshilo uBateman.
UBateman uthe abacuphi bamapolisa kufuneka bakhokelwe bubungqina, hayi uluvo loluntu, ukuqinisekisa ukuba ubulungisa buyenziwa.
“Ukuba abasemagunyeni bayasilela ukunika ingcaciso ecacileyo malunga nento eyenzekileyo, isenokumisela umzekelo apho iqela elichasayo elikwaziyo ukuhlanganisa abaxhasi bemithombo yeendaba zoluntu, abezopolitiko kunye namaqela aphembelelayo lingakhokela uphando kwaye lichonge abarhanelwa.
“Oku kuya kuba kukusetyenziswa kakubi kwenkqubo yobulungisa kulwaphulo-mthetho kwaye kunikeze amandla okuthatha amanyathelo ngokuchasene nezopolitiko, abacuphi beendaba zoluntu kunye nabaphembeleli abagwebe abathengi bethu ngokudlwengula.”

