Inkonde eneminyaka engamashumi amathandathu anesixhenxe (67) idlakazwe yabhubha ziinkunzi ezintathu zePitbulls zakhe ngoLwesihlanu umhla wokuqala (01) kweyeNkanga eMpuma Koloni.
Ngokwengxelo ye-eNCA isiganeko esibi esithe sasuba ubomi balenkonde senzeka eDikeni.
UMpumelelo Xiniwe kubikwa ukuba wayekhokela ugxa wakhe ukumkhupha endlwini yakhe xa ezi-pitbulls zintathu awayephilisana nazo ixesha elide, zimqubula ngesiquphe zimhlasela ngokumasikizi.
UXiniwe wayehamba noSiyabulela Dayila, belungiselela umngcwabo ngosuku olulandelayo.
UDayila, osindileyo kuhlaselo, kubikwa ukuba wazama ukusindisa ubomi bukaXiniwe, kodwa kwakusele kusemva kwexesha.
Abahlali bale ndawo kuthiwa bacele isikhokelo malunga nendlela yokuphatha ii-pit bulls zabo ngempumelelo.
Umbutho iPit Bull Federation of South Africa (PBFSA) uthe uqhushululu eluntwini malunga nokuyekiswa kwezilwanyana ezifuywayo lwazise elubala imiba engekasonjululwa ngaphambili.
“I-PBFSA kunye ne-Centre of Applied Pet Ethology (COAPE) baye babambana ngezandla neSebe lezoLimo lokuBuyiselwa koMhlaba noPhuhliso lwaMaphandle (DALRRD) ukudala igqiza elidibeneyo lokuchonga iindlela ezisebenzayo zexesha elifutshane, eliphakathi nelide ukukhuthaza ukhuseleko loluntu, bonke abantu abahlala ne-pit bull kunye nezinja zohlobo lwe-pit bull, ukunciphisa kunye nokuthintela ukwenzakala kunye nokulahlekelwa kobomi kuzo zonke iinkalo,” utshilo umbutho.
UJason Smith, ongumnini wezinja kwanesithandwa sakhe eWestville, KwaZulu-Natal, uthe umahluko phakathi kwepit bull enobubele nenenzondo kukukhuliswa nokukhathalelwa.
“Yahlukile kwinja nenja. Ezinye zazo zikhuliswe njengezinja ezithandekayo ezinobuhlobo, ezinye zigcinwa njengezokhuseleko kuphela kwaye azizange zibonise uthando olwenza ukuba umva ube ndlongondlongo kwaye ungalindelekanga. Ekugqibeleni, indlela ozikhathalela ngayo, ukuzikhulisa, inefuthe elikhulu,” utshilo.

