Abemi boMzantsi Afrika abenza izenzo zokungakhathali okanye ezikhohlakeleyo kwi-Intanethi ngoku bangajongana nokuvalelwa entolongweni kulandela ukunyanzeliswa ngokupheleleyo koMthetho obizwa ngokuba yiCybercrimes Act, umthetho omtsha ojolise ekulawuleni ukuziphatha kwidijithali kunye nokunqanda ulwaphulo-mthetho kwi-intanethi elizweni.
Lo Mthetho, ngoku ongumthetho onyanzeliswayo ngokusemthethweni, uphawula inguqu ebalulekileyo kumhlaba wedijithali waseMzantsi Afrika, ingakumbi ngexesha apho ukusetyenziswa kakubi kwamakhasi onxibelelwano kunye nokwanda kolwaphulo-mthetho kwi-intanethi kusongela ukhuseleko lomntu ngamnye kunye nozinzo lwesizwe.
UMthetho weCybercrimes Act wazisa izohlwayo eziqatha kulwaphulo-mthetho olwahlukeneyo lwe-intanethi, kunye namacandelo amaninzi atsala izigwebo eziqala kwiminyaka emibini ukuya entolongweni ubomi bonke. Apha ngezantsi ngamanye wamatyala aqaphelekayo:
ICandelo lesi-3: Ukungena kwifowuni okanye kwikhompyutha yomnye umntu ngaphandle kwemvume ngoku lityala lolwaphulo-mthetho, linesohlwayo sokuya kuthi ga kwiminyaka emihlanu entolongweni.
Icandelo lesi-4: Ukutshintsha, ukucima, okanye ukuthintela idatha yomntu ngaphandle kwemvume kukwathwala isohlwayo seminyaka emihlanu entolongweni.
Icandelo 5 & 6: Ukunxibelelana okanye ukuba “nolwazi olubalulekileyo” ngaphandle kwesigunyaziso kunokukhokelela kwiminyaka eyi-15 entolongweni.
Icandelo 10: Ukurekhoda iincoko zabucala ngenjongo yokoyikisa okanye ukutyhola isohlwayo kunokohlwaywa ukuya kutsho iminyaka emibini entolongweni.
Icandelo 19: Ukupapasha iinkcukacha ezilahlekisayo nongumba ogqubayo kumakhasi onxibelelwano ngoku lityala, abophuli-mthetho bajongene neminyaka emibini entolongweni.
Icandelo 21: Ukubhengeza ubukho besamoni okanye ukubandakanyeka kwamapolisa kwityala lolwaphulo-mthetho kwikhompyutha kungakhokelela kwisigwebo seminyaka emihlanu entolongweni.
Icandelo lama-22: Ukusebenzisa ulwimi olukrwada okanye olungcolileyo kwi-intanethi, ukunyelisa umntu kungenza abenzi bobubi bavalelwe iminyaka emibini.
Icandelo lama-24: Ukuphembelela iyantlukwano yobuhlanga njengesenzo sobugrogrisi basekhaya, esithwele isigwebo sobomi.
Ukuphunyezwa koMthetho woLwaphulo-mthetho lwe-Intanethi kubaluleke ngakumbi kwimeko yaseMzantsi Afrika, apho amaqonga osasazo oluntu aye anda ukuba yindawo yokuzala ulwazi olungelulo, ubugwenxa be-intanethi, ubuqhophololo be-intanethi, nentetho yentiyo.
Ngaphezulu kwezigidi ezingama-30 zabemi boMzantsi Afrika abasebenzisa amajelo onxibelelwano ngenkuthalo, indawo yedijithali engalawulwayo ikhokelele ekwandeni kweziganeko zokubiwa kwezazisi, ukuziphindezela ngoburheletya, izoyikiso ze-intanethi, kunye nokuxhokonxa ngokobuhlanga.
Kwiminyaka yakutshanje, inkcazelo yobuxoki esasazeke kwi-Intanethi iye yabangela ukuba abantu baphakuzele, konakaliswe igama elihle nogonyamelo. I-Cybercrimes Act ijonge ukubuyisela ucwangco kunye nokukhusela amalungelo edijithali kunye nesidima sabemi. Ithumela umyalezo ocacileyo: intanethi ayo ndawo engenamthetho.
Ngelixa lo Mthetho ngoku unyanzeliswa, imfundo yoluntu ibalulekile. Abantu abaninzi baseMzantsi Afrika abayazi ukuba kwanezenzo ezibonakala zincinci kwi-intanethi, ezifana nokwabelana ngokutsha ngolwazi olungeyonyani okanye ukwenza izimvo ezithoba isidima—zinokukhokelela ekutshutshisweni kolwaphulo-mthetho.
Iingcali zomthetho zibongoza abemi ukuba baziqhelanise nomthetho omtsha kwaye basebenze ngoxanduva kwi-intanethi, ngakumbi xa bephethe ulwazi olubuthathaka okanye bethetha noluntu.

