UNyusiwe uMvuzo weSizwe eMzantsi Afrika wayokutsho ku-R28.79 ngeyure.

ISebe lezeNgqesho nezaBasebenzi libhengeze ukonyuka koMvuzo weSizwe oMiselweyo (i-NMW) ukusuka kwi-R27.58 ukuya kwi-R28.79 ngeyure, ukunyuka nge-4.4% okuthe kwahlangatyezwa nendumiso nenkxalabo.

Oku kunyuswa, ukusebenza ukususela ngomhla wokuqala (01) kweyoKwindla, ngo-2025, kuza njengenxalenye yenkqubo yophononongo lonyaka phantsi koMthetho weSizwe woMvuzo, oqale waphunyezwa ngowama-2019. Esi sigqibo silungelelanisa imivuzo yabasebenzi basezifama kunye nabasebenzi basemakhitshini kunye nowona mvuzo uphantsi uqhelekileyo, sijongana nokwahluka kwemivuzo yamandulo.

Ukongeza, owona mvuzo uphantsi wabathathi-nxaxheba beNkqubo eYandisiweyo yeMisebenzi kaRhulumente (EPWP) uya kunyuka ukusuka kwi-R15.16 ngeyure ukuya kwi-R15.83 ngeyure.

Ingcali kwimarike yezabasebenzi uJohn Botha uzamkele izilungiso, ezibiza ngokuba linyathelo eliya phambili ekulweni ukungalingani kwemivuzo.

“Ngokuqinisekisa ukuba abasebenzi basezifama, abasebenzi basemakhitshini, kunye nabathathi-nxaxheba be-EPWP bafumana imivuzo efanelekileyo, urhulumente wenza inkqubela-phambili ekwehliseni imivuzo. Abaqeshi abamkela olu tshintsho banokuzuza ekuphuculeni umgangatho wokuziphatha kwabasebenzi, ukunciphisa ingeniso, kunye nemveliso ephuculweyo. Ngocwangciso oluluqilima kunye neenzame zentsebenziswano, uMzantsi Afrika ungaqhubela phambili ukuya kuqoqosho olulinganayo noluzinzileyo.”

I-NMW ehlaziyiweyo ikwabandakanya utshintsho kwiireyithi ezisezantsi zeyure zabasebenzi abacoca iikhontrakthi. Kwimimandla yasezidolophini nakwimetropolitan, intlawulo ibekwe kwi-R31.69 ngeyure, ngelixa emaphandleni, yi-R28.98 ngeyure.

UBotha uphawule ukuba nangona lo mahluko uvuma iindleko zokuphila ezohlukeneyo, oko kungadala imiceli-mngeni yokumisela imivuzo esemgangathweni kulo lonke ishishini.

Ukongeza, izibonelelo zabasebenzi kwiinkqubo zoqeqesho lwabasebenzi ziye zahlaziywa, nto leyo ebethelela ukubaluleka kwenkxaso yemali ngexesha loqeqesho.

“Nangona kunjalo, ukuqinisekisa ukuthotyelwa kunye nemirhumo eyaneleyo yomqeshi kuya kufuna ukubeka iliso ngononophelo,” ulumkise watsho uBotha.

UMatthew Parks, umnxibelelanisi wePalamente kuCosatu, ukuncomile ukunyuswa kwexabiso lokunyuka kwamaxabiso ngasentla, esithi linyathelo eliyimfuneko ekuxhaseni abasebenzi. “UCosatu uthe thaca isindululo esingaphezulu kancinci kwiKomishoni ye-NMW. Siyavuya kuba ibango lethu lokunyuka kwexabiso lentengo likhona.”

Wongeze ngelithi oku kunyuswa kuza kunceda abasebenzi abazizigidi ezithandathu, ingakumbi abo bakumacandelo afana nezolimo, ezokwakha, ezokuthengisa, ezothutho, ezondwendwe, ezokhuseleko, nezokucoca.

“Iza kungenisa uvuselelo oludingeka kakhulu kuqoqosho, lukhuthaze ukukhula, luzinzise nokudala imisebenzi edingeka kakhulu,” utshilo.

Nangona kunjalo, ayinguye wonke umntu ovumelana nokunyuswa kwemivuzo. UGerhard Papenfus, iCEO ye-National Employers Association of South Africa (NEASA), ulichase kabukhali eli nyathelo, esithi owona mvuzo uphantsi osemthethweni awunakusebenza kuqoqosho oluphuhlayo.

“Siyaphinda siyaphinda ukuba ingqikelelo yowona mvuzo uphantsi wesizwe osemthethweni ayinakwenzeka okanye inoxanduva kuqoqosho oluphuhlayo njengoMzantsi Afrika. Ukungenelela kukarhulumente kwimarike ekhululekileyo kukhokelela kwizikali zemivuzo ezenziwe ngobuchule ezingahambelani neenyani zezoqoqosho kwaye ziyakukhokelela ekubeni abantu bangaqeshwa, bacuthwe iiyure zokusebenza, okanye bangathobeli abaqeshi,” utshilo.

Icandelo lezolimo likuvumile oku kunyuka njengobulungisa kodwa ligxininisa imicelimngeni ajongene nayo amafama.

UWandile Sihlobo, ingcali yezoqoqosho kwiCandelo loShishino lwezoLimo laseMzantsi Afrika (i-Agbiz), uqaphele ukuba ngelixa ishishini lifumene ukukhula, ukunyuka kweendleko zamagalelo kuhlala kuyinkxalabo enkulu.

“Imivuzo inokuba yingxaki kwamanye amafama ngamaxesha obunzima. Ngoko ke, sicinga ukuba unyuso lwamva nje lwe-4.4% kumvuzo omncinci wezolimo lufanelekile. Ibonisa ukuba iKomishoni yoMvuzo oMncinci izithathele ingqalelo iinkxalabo kunye neengcebiso kushishino lwezolimo. ”

U-Johann Kotzé, i-CEO ye-AgriSA, uyichanile le mvakalelo kodwa wagxininisa ukuba ixesha lokunyuka libalulekile, xa kujongwa imizabalazo yezoqoqosho yeli candelo.

“Icandelo lezolimo ngoku lijongene nemingeni emininzi, kubandakanywa ukunyanzeliswa kwe-5% kwi-GDP ka-2024. Iindlela zemozulu eziphazamisayo zakutsha nje ziye zakhokelela kwiimeko zembalela ezinzulu kwiindawo ezininzi zokulima, ezibeka ubunzima obukhulu kubavelisi kunye nokusongela imida yenzuzo kwixesha elifutshane,” u-Kotzé wachaza.

Ngezimvo ezixubeneyo ezivela kwimibutho yabasebenzi kunye nabaqeshi, ukonyuswa kwemivuzo kwamva nje kuqaqambisa ukungavisisani okuqhubekayo phakathi kokuphucula imivuzo yabasebenzi kunye nokugcina uzinzo lweshishini. Ngelixa iimanyano zabasebenzi zibhiyozela uloyiso lwamalungelo abasebenzi, abaqeshi balumkisa ngokulahleka kwemisebenzi okunokwenzeka kunye noxinzelelo lwezoqoqosho. Iziphumo zexesha elide zolu lwando zisabonakala, kodwa okwangoku, abasebenzi kumashishini achaphazelekayo banokulindela ukukhululeka okuncinci kwezemali kwiinyanga ezizayo.

Ezibufana Indaba

Newsletter Subscription

- Advertisement -

Stay Connected

129,556FansLike
1,513FollowersFollow
66FollowersFollow
0SubscribersSubscribe
King William's Town
few clouds
33.3 ° C
33.3 °
33.3 °
37 %
3.8kmh
21 %
Fri
32 °
Sat
27 °
Sun
18 °
Mon
22 °
Tue
19 °

EZITHANDWAYO INDABA