Njengoko isizwe silungiselela iNtetho engoBume beSizwe ezayo kaMongameli uCyril Ramaphosa, uMbutho i-ATM ume ungagungqi ekuzibopheleleni kwawo ekufuneni iimpendulo nokuthathwa kwamanyathelo angxamisekileyo kwimiba enzima ejongene noMzantsi Afrika namhlanje.
Imeko yangoku ayisothusi nje kuphela; yingxaki efuna ungenelelo olukhawulezileyo nolugqibeleleyo.
I-ATM ilindele ukuba uMongameli Ramaphosa aziphendulele ngegazi elikwizitalato zethu elidiza ingxubakaxaka yelizwe. Ukusasazwa ngokungenangqiqo kwamajoni ethu e-DRC, nangona isebe lisilumkisile ukuba asikakulungeli, kukhokelele ekubhubheni kabuhlungu kwamajoni alishumi elinesine (14) oMzantsi Afrika.
Xa kudityaniswa nokunyuka okumangalisayo kwamazinga okubulala—ukusuka kuma-21 022 ngowama-2018/19 ukuya kutsho kuma-27 621 ngo-2023/24—oku kufuna ukuba kucingisiswe nzulu ngokusilela kukarhulumente ukuqinisekisa ukhuseleko lwabemi boMzantsi Afrika.
Ngokudlwengulwa kwabasetyhini rhoqo ngemizuzu elishumi elinesibini (12) kwaye amaxhoba angaphezu kwe-62,000 akakwazanga ukufumana ubulungisa ngenxa yokungabikho kweNkqubo yeSizwe ye-DNA Index, kuyabonakala ukuba uMzantsi Afrika ukwimeko yonxunguphalo. Ukubulawa kwabantwana abali-1 825 nyaka ngamnye nokwanda kwamanani okuqweqwediswa—kunye neziganeko ezingama-4 500 ezixelwe kwikota nje enye—kusizobela umfanekiso olusizi welizwe elizaliswe lugonyamelo nolwaphulo-mthetho.
I-ATM ifuna ukuba uMongameli athethe ngokuthotywa koMzantsi Afrika kwiNqanaba lesithathu (3) lokuthotyelwa kokurhweba ngabantu, nto leyo esebenza njengesikhumbuzo esicacileyo sokungakhathali kukarhulumente ekujonganeni nolu lwaphulo-mthetho lumasikizi. Sicela amanyathelo abambekayo okulwa ukurhweba ngabantu kunye nokuphunyezwa kwamanyathelo asebenzayo okukhusela imida yethu engenazingxaki.
Ukubhubha kwabasebenzi-mgodini abangekho mthethweni abangamashumi asixhenxe anesibhozo (78) kuqaqambisa imfuno engxamisekileyo yokunyanzeliswa kokuvalwa kwemigodi kunye nokukhuselwa koluntu lwethu kwiingozi ezibangelwa yimisebenzi yemigodi engalahliyo nengathobeliyo.
Ngokumalunga ne-13.2 yezigidi zabemi boMzantsi Afrika abaphila kwintlupheko egqithisileyo kunye nezinga lokungaphangeli elisemthethweni linyuke laya kutsho kuma-33.5%, imbonakalo yoqoqosho imbi kakhulu. I-ATM icela umngeni kuMongameli ukuba achaze isicwangciso esibanzi sokuhlangabezana nentlupheko eyandayo kunye namatyala ezindlu, esiqikelelwa kwi-R2,783 yeebhiliyoni. Ukunyuka kweendleko zokuphila, okubonakaliswe yi-avareji yexabiso lebhaskithi yokutya kwikhaya elisondele kwi-R5,383.38, kugxininisa imfuneko engxamisekileyo yohlaziyo lwezoqoqosho olubeka phambili impilo-ntle yabemi boMzantsi Afrika ngaphezu kweentetho zezopolitiko.
Ingxaki yeziseko zophuhliso kweli lizwe isecicini lokuwa. ERhawutini, umzekelo, ngaphantsi kwe-6% yeebhulorho zikwimeko entle, kwaye kufuneka ukulungiswa okukhawulezileyo kuso sonke isixeko. Oku kubonisa inkcubeko nesimo sengqondo sikarhulumente woMzantsi Afrika esikhokelele ekuwohlokeni kweziseko ezingundoqo zethu.
I-ATM icela uMongameli ukuba abeke phambili uphuhliso lweziseko ezingundoqo kwaye abuyisele iinkonzo ezisisiseko abemi abaxhomekeke kuzo mihla le.
Njengoko sisondela kwiNtetho kaMongameli engoBume beSizwe, i-ATM ilindele ukuba uMongameli Ramaphosa ajongane ngqo nale miba, ezinikele ekwenzeni izinto elubala nasekuphenduleni. Ixesha lezithembiso ezililize lidlulile; isizwe sifuna intshukumo. Sibongoza uMongameli ukuba abonelele ngezisombululo ezibambekayo kulwaphulo-mthetho, indlala, iziseko ezingundoqo, kunye nokunyhashwa kwamalungelo oluntu.