UMongameli uCyril Ramaphosa ukubethelele ukubaluleka kweNgqungquthela yokuHambana neMozulu phakathi kweentlekele zendalo ezahlukeneyo ezichaphazela ilizwe.
Ethetha kwiNgqungquthela yeSymposium kaNondyebo weSizwe yokuBuyisa iMozulu, ePitoli, ugxininise imfuneko yenkxaso-mali karhulumente yokutshintsha amandla elizwe.
URamaphosa uphawule ukuba u-Eskom uligcinile unikezelo lombane kangangeentsuku ezingaphezu kweKhulu (100) ngaphandle kokucima umbane kwaye uthi imozulu embi yaseKapa ibangwe kukutshintsha kwemozulu.
URamaphosa uphemfumle ngelithi, olu cwecwe lokumelana nemozulu lwenzeka kanye ngexesha abanikela ubungqina ngalo, ukuba sesichengeni kwabo ngokugqithisileyo kwimpembelelo yokutshintsha kwemozulu, kwilizwe nakwingingqi . Izaqhwithi ezihlasele iindawo ezithile eNtshona Koloni kule veki iphelileyo zibangele umonakalo omkhulu kumakhaya, ekuhlaleni, kumashishini nakwiziseko ezingundoqo.
Uqaqambise impembelelo yokutshintsha kwemozulu kuqoqosho, ingakumbi ishishini lokuthutha ngeenqanawa. Izaqhwithi zasebusika kumanxweme elizwe zaphazamisa ukuhanjiswa kweenqanawa, okukhokelele ekunqunyanyisweni okwethutyana kokuhamba kweenqanawa ngabakwaTransnet.
“Ezi meko zemozulu zimbi okwexeshana zenze ukuba kume kwaphela ukuthuthwa kweenqanawa kweenqanawa kwiZibuko laseKapa xa besingenako ukuzihlawulela. Ulwandle olurhabaxa lubangele ukuba iinqanawa ezithwala imithwalo ziphulukane nezikhongozelo eziselwandle kwaye ezinye zonakele kakhulu. Izibuko laseKapa likwindawo yesibini ngobukhulu kweli lizwe, kwaye le mpembelelo yemozulu ibingentle kuthi,” wongeze watsho uRamaphosa.

