By Buhle Nomgalasa.
IKomishoni yamaLungelo oLuntu yoMzantsi Afrika (SAHRC) iye yagxekwa emveni kokwalela abemi bamazwe angaphandle abangenazo iimpepha mvume zokufumana iinkonzo zempilo.
Kwimbalelwano yomhla wesibini (02) kweyeKhala 2025, i-SAHRC iye yagxeka indlela ekhulayo yezibhedlele ezigxotha abemi bangaphandle, beyibiza ngokungekho mthethweni kwaye inocalucalulo phantsi kweCandelo lamashumi amabini anesixhenxe (27), eliqinisekisa amalungelo okhathalelo lwezempilo lomntu wonke.
IKomishoni iphakamise iinkxalabo malunga nokunyuka kweengxelo zokukhanyelwa okunjalo kwaye yalumkisa ukuba ukuthintela ufikelelo kunokwenza mandundu imingeni yempilo yoluntu efana nesifo sika gawulayo (HIV) kunye nesifo sephepha (TB).
Nangona kunjalo, ingxelo ibangele ukugxekwa okuqatha kumaqela ezopolitiko afana ne-ActionSA kunye nabasebenzisi bamaqonga onxibelelwano.
I-ActionSA yatyhola abaphambukeli abangabhalwanga phantsi “ngokuxhaphaza” inkqubo kwaye yacela ukuba kwenziwe izilungiso kumgaqo-siseko ukuze kuthintelwe ukufikelela kwezempilo kubemi.
I-SAHRC kunye nabameli bezempilo bathi imithetho ekhoyo ngoku kuquka iNational Health Act kunye ne-Refugees Act ikhusela ukufikelela kwimo engxamisekileyo kunye nokhathalelo oluphambili kumntu wonke eMzantsi Afrika, akukhathaliseki nokuba yintoni imeko yokufudukela kwelinye ilizwe.
Abagxeki bemigaqo-nkqubo ethintelayo bakwalatha ekwandeni “kokuthiywa kwabantu basemzini” kwaye bagxininisa ukuba oogqirha akufuneki bazifanise njengamagosa amanye amazwe.
Le ngxabano ibonisa ukuxhatshazwa okukhulayo eMzantsi Afrika malunga nokufuduka, amandla okhathalelo lwempilo, kunye namalungelo omgaqo-siseko, kunye namaziko empilo athile abika ukuba abantu basemzini abangekho-mthethweni baxela ngaphezu kwamashumi asixhenxe epesenti (70%) ezigulane.